Õigusblogi ettevõtjale
Kas müüja väljastatud kreeditarve vabastab ostja kohustusest faktoori ees?
Taaskord on Riigikohus tõlgendanud seaduse sätteid krediidiandjatele soodsalt, asudes seisukohale, et müüja poolt pangale faktoorimiseks esitatud arve tasumisest ei vabasta ostjat ka see, kui ostja on müüjale kauba tagastanud ning müüja on selle kohta ostjale kreeditarve väljastanud (vt tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-12).
Loe edasi >
SERVITUUTIDEST PANKROTI- JA TÄITEMENETLUSES
Servituudid kui asjaõiguslikud kasutusõigused annavad õigustatud isikule ühel või teisel viisil õiguse võõrast kinnisasja kasutada ning kinnisasja omanikul lasub kohustus taluda õigustatud isiku tegevust oma kinnisasjal. Et kokkulepitud õigused kehtiksid ka järgmiste omanike suhtes, tuleb servituudi seadmise leping notariaalselt tõestada ja kinnistusraamatusse teha vastav kanne. Erandid õiguste kehtivuse üldise jätkumise põhimõttele tulenevad pankroti- ja täitemenetluse seadustikust ja need võivad lõpetada kinnistusraamatusse kantud servituudi sõltumata õigustatud isiku tahtest.
Loe edasi >
Ostuhinna alandamiseks tuleb tõendada müüja mittekohane täitmine
Äriühingu osaluse omandamise tehingute puhul on tavaks, et müüja annab lepingus kinnitusi nii müügiobjektiks olevate osade või aktsiatega kaasnevate õiguste ja kohustuste kui ka äriühingu majandusliku seisundi kohta. Tavapäraselt sisaldavad müüja kinnitused ka kinnitust äriühingu raamatupidamisdokumentatsiooni tegelikkusele vastavuse ja täielikkuse kohta tehingus määratud ajahetkel. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 95 ja VÕS § 14 kohaselt peavad müüja kinnitused olema tõesed. Kui aga müüja kinnitused osutuvad tagantjärele valeks, on tegemist puudustega müüdud asjas ning ostjal on võimalik kasutada kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, s.h. alandada ostuhinda.
Loe edasi >
Kui “tugev” on Eesti kinnistusraamat kaasomandis oleva kinnistu osa ostmisel
Kehtiva seaduse kohaselt võib Eestis kinnisasja omandamisel, samuti kinnisasjast osa omandamisel, tugineda kinnistusraamatusse kantud andmetele. See tähendab, et kui X on kantud kinnistusraamatusse kinnistust 1/3 mõttelise osa omanikuna, siis seda võib uskuda. Tavaliselt tähendab see, et kui Y ostab X-i käest temale kuuluva 1/3 mõttelise osa kinnistust, siis Y saab selle omanikuks. Siiski võib kinnisasja osa ostja Y leida end aasta pärast ostu olukorrast, kus omandatud osa kinnistust tuleb loovutada ostueesõigust omavale teisele kaasomanikule.
Loe edasi >
Kas seadus tagab huvide tasakaalu planeerimismenetluses?
Planeerimisõigus on seotud paljude erinevate põhiseaduslike väärtustega. Eelkõige omandiõiguse ja keskkonnakaitsega, aga ka õigusriigiprintsiibiga üldisemalt. Viimane tähendab õigust korraldusele ja menetlusele, seaduse ülimuslikkust, halduse seaduslikkust, proportsionaalseid otsuseid ja võimude lahusust. Samuti haakub planeerimisõigus sotsiaalriigiprintsiibi ja üldise võrdsusõigusega, mis peaks tähendama muuhulgas ühtlase elatustaseme tagamist riigi erinevais piirkondades.
Loe edasi >
